Kommertstarkvara

Kommertstarkvara või ärivara on tarkvara, mis on toodetud myygiks või mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel. Enamjaolt on tegu kinnise lähtekoodiga ning yhele tootjale kuuluva litsentsiga tarkvaraga, kuid on olemas ka avatud lähtekoodiga kommertstarkvara.



Definitsioon

Kommertstarkvara on igasugune tarkvara, mis on arendatud eesmärgiga seda tarbijatele myya või mis toetab firma ärilisi eesmärke [1][2] .

Tyybid

Tarkvara jaguneb laias laastus kolmeks tyybiks, mida eristatakse põhiliselt litsentsitingimuste järgi: ärivara ehk commercial software, jaosvara ehk shareware ning avavara ehk open-source software. Järgnevalt vaatame esimest kahte.

Puhtalt tasuline kommertstarkvara

Puhtalt tasulise kommertstarkvara puhul on tegemist tarkvaraga, mis on yhe tootja toodetud, tasuline ning kinnise lähtekoodiga. Tegu on klassikalise myygiks mõeldud tarkvara variandiga, enamus suuremaid Windowsi ja Mac keskkonna rakendusi kuuluvad siia alla[3]. Teine definitsioon oleks tarkvara, mis ei ole ei tasuta ega avatud lähtekoodiga. Võimalusi piiranguid rakendada on nii tehnilisi kui ka juriidilisi. Kõige levinum tehniline piirang on avaldada tarkvara suletud lähtekoodiga, mida on võimelised lugema ainult arvutid ning jättes avaldamata inimesele arusaadava lähtekoodi. Juriidilised võimalused tarkvara piirata on kas patendi abil või kasutades autoriõigusi, mis piiravad tarkvara kasutamist[4]. Enamjaolt myyakse sellist tarkvara fyysiliselt kujul, st toodet on võimalik poest osta karbitootena, millega kaasnevad installatsioonimeedia, tarkvarajuhis ning litsentsikood. Sõltuvalt tootest võib olla kohustuslik säilitada näiteks toote pakend, sest litsentsikood võib olla sinna trykitud. Samuti võib tarkvara nõuda registreerimist, et ettevõtted saaksid järgida oma autoriseeritud kasutajaid ning pakkuda neile uuendusi või uudiskirju firma tegemiste kohta[8].

Interneti levikuga koos on muutunud populaarseks ka tarkvara veebipõhine myyk. Sellisel juhul on tarkvara enamjaolt tootja kodulehelt alla laetav, tarbija maksab toote eest ning saab litsentsikoodi. Samuti võib veebist ostes tootja saata tarbijale fyysilise pakendi.

Tasuta kommertstarkvara

Tasuta kommertstarkvara on tyypiliselt kinnise lähtekoodiga, tasuta tarkvara, millele autor võib seada piiranguid levitamise, paljundamise või sellel baseeruvate tööde osas[6][7]. Tyypiliselt jagatakse sellist tyypi tarkvara ilma lähtekoodita, et takistada kasutajatel programmi muutmine[9]. Tasuta kommertstarkvara on erinev avatud lähtekoodiga tarkvarast, kuigi terminite sarnasus tekitab tihti segadust (vabavara ehk freeware ning vaba tarkvara või avavara ehk open-source software). Kommertstarkvara tasuta jagamisel võib olla mitmeid põhjuseid: (1) selleks et tõmmata ligi kasutajaid teistele teenustele või toodetele mis on tasulised, (2) sest ylejäänud levitusmeetodid ei pruugi kasumlikud olla või tarkvara on ajast maha jäänud ning ei ole mõtet enam sed myya ja (3) omades tõelist soovi teha head ning muuta maailm paremaks kohaks[9].

Osaliselt tasuline kommertstarkvara

Eraldi kommertstarkvara liik on jaosvara ehk shareware. Sellise tarkvara puhul on tyypiliselt tegu programmi täisversiooniga, millel on osad võimalused kas välja lylitatud või on peal ajaline limiit. Samuti võib olla piiratud kasutuskordade arv või lubatud operatsioonide arv. Piirangute eemaldamiseks tuleks tarkvara eest tootjale tasuda, peale mida saadab tootja tarbijale toote aktiveerimiskoodi, mis taastab või täiendab tarkvara funktsionaalsust[5]. Litsentsi mõte on pakkuda tarbijale võimalust toodet proovida ning kui see vastab tema vajadustele, see endale soetada. Kui piiranguga kehtestatud limiit on yletatud, siis loetakse tarkvara võrdseks illegaalse tarkvaraga. Näiteid piirangutest: reklaamvara (adware), norivara (nagware), santvara (crippleware), proovivara (demoware, trialware)[3].

Näiteid

Puhtalt tasuline kommertstarkvara: MS Office, AutoCAD, MS Windows, Adobe Acrobat
Tasuta kommertstarkvara: MS Internet Explorer, Adobe Reader
Osaliselt tasuline kommertstarkvara: WinZip, WinRAR

Erinevaid fakte


Unless otherwise stated, the content of this page is licensed under Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 License